Teraskonstruktsioonide ehituse ülevaatusstandard

1. Struktuur

1.1 Teraskonstruktsioonidetailide saledussuhte tuvastamiseks ja arvutamiseks saab mõõta elemendi suurust vastavalt käesoleva peatüki punktis 6.4 sätestatule ning elementide saledussuhe arvutamisel lähtutakse tegelikust suurusest.

1.2 Teraskonstruktsiooni tugisüsteemi ühendust saab katsetada vastavalt käesoleva peatüki punktis 6.3 sätestatule; Tugisüsteemi osade mõõtmeid saab mõõta vastavalt käesoleva peatüki punktis 6.4 sätestatule; Seda kontrollitakse või hinnatakse vastavalt projektijoonistele või vastavatele projekti spetsifikatsioonidele.

1.3 Teraskonstruktsiooni elemendi sektsiooni laiuse paksuse suhet saab mõõta ja arvutada vastavalt käesoleva peatüki punkti 6.4 sätetele ning seda tuleb hinnata vastavalt projekteerimisjoonistele ja asjakohastele spetsifikatsioonidele.

2. Maalimine

2.1 Teraskonstruktsioonide kaitsekatete kvaliteeti kontrollitakse kehtivate riiklike tootestandardite järgi.

2.2 Teraspinna roostevaba astme saab määrata, võrreldes pilte, mis on määratletud kehtivas riiklikus standardis Roosteastmed ja Teraspindade roostetusastmed enne värvimist GB8923.

2.3 Erinevat tüüpi katete kattekihi paksust katsetatakse järgmiste meetoditega:

1. Värvikihi paksust saab mõõta värvikile paksuse mõõtjaga. Osade arv, millest proove võetakse, ei tohi olla väiksem kui käesoleva standardi tabelis 3.3.13 toodud A-klassi katsenäidiste minimaalne maht ega tohi olla väiksem kui 3; Iga tüki kohta mõõdetakse viis punkti ja iga punkti väärtus on kuiva värvi kile paksuse keskmine kolmest teineteisest 50 mm kaugusel asuvast mõõtepunktist.

2 Õhukese tulekindla katte paksust saab mõõta kattekihi paksuse testeriga ning mõõtmismeetod peab vastama teraskonstruktsioonide tuleaeglustavate kattekihtide pealekandmise tehnilise spetsifikaadi CECS24 nõuetele.

3 Paksu tulekindla katte paksust mõõdetakse mõõtenõela ja terasjoonlauaga ning mõõtmismeetod peab vastama Teraskonstruktsioonide tuleaeglustuskatte kandmise tehnilise spetsifikaadi CECS24 nõuetele. Katte paksust ja kõrvalekaldeid hinnatakse vastavalt teraskonstruktsioonide ehituskvaliteedi tunnustamise koodeksi (GB50205) sätetele. 6.7.4 Katte välimuse kvaliteeti saab katsetada ja hinnata erinevate materjalide lõikes vastavalt teraskonstruktsioonide ehituskvaliteedi tunnustamise koodeksi (GB50205) sätetele.

3. Terasvõre

3.1 Terasvõre tuvastamise võib jagada sõlmede kandevõimeks, keevisõmblusteks, suuruseks ja kõrvalekaldeks, elementide sirgeks ja terasvõre läbipaineks.

3.2 Terasrestkonstruktsioonide keevissfääriliste ja poltkerakujuliste ühenduste kandevõimet tuleb kontrollida vastavalt Võrkkonstruktsioonide kvaliteedikontrolli ja -hinnangu standardi (JGJ78) nõuetele. Olemasoleva poltkeraühendustega ruumifermi puhul saab liitekohad konstruktsioonist välja võtta, et kontrollida liigendite ülimat kandevõimet. Poldi keraühenduste katkestamisel tuleb võtta meetmeid konstruktsiooni ohutuse tagamiseks. 3.3 Terasvõre keevisõmblusi saab testida ultraheli defektide tuvastamisega. Katsetamine ja hindamine viiakse läbi vastavalt terasvõrkkonstruktsioonide keevitatud sfääriliste ühenduste ultrahelivigade tuvastamise ja kvaliteedihindamise meetodi JG/T3034.1 või keevitatud kerakujuliste sfääriliste konstruktsioonide ultrahelivigade tuvastamise ja kvaliteedihindamise meetodi nõuetele. Terasvõrkkonstruktsioonide liitekohad JG/T3034.2. 3.4 Terasvõre keevisõmbluste välimuse kvaliteeti tuleb testida vastavalt teraskonstruktsioonide ehituskvaliteedi tunnustamise koodeksi (GB50205) nõuetele.

3.5 Keevituskuulikeste, poldikuulikeste, ülitugevate poltide ja detailide hälbe tuvastamise meetod ja lubatud hälbe väärtus peavad vastama võrgukonstruktsioonide ehituse kvaliteedikontrolli ja -hinnangu standardi JGJ78 sätetele.

3.6 Terasvõre terastorude seina paksust saab mõõta ultraheli paksuse mõõturiga ja viimistluskiht tuleb enne katsetamist eemaldada.

3.7 Terasvõres oleva elemendi telje sirgust saab tuvastada traadi tõmbamisega ja sirgus ei tohi ületada ühte tuhandikku elemendi pikkusest.

3.8 Terasvõre läbipainde saab tuvastada laserkaugusmõõturi või nivoo abil. Mõõtepunktide arv igas pooles vahemikus ei tohi olla väiksem kui 3 ja mõõtepunkti keskel peaks olema üks mõõtepunkt. Mõõteotsa ja otsatoe vaheline kaugus ei tohiks olla suurem kui 1 m.

4. Tõeline koormuskatse ja konstruktsiooni jõudluse dünaamiline test

4.1 Suure ja keeruka teraskonstruktsioonisüsteemi puhul saab konstruktsiooni toimivuse otseseks kontrollimiseks läbi viia kohapealse mittepurustava tegeliku koormuse kontrolli. Konstruktsiooni toimivuse tegeliku koormuse kontrolli saab läbi viia vastavalt käesoleva standardi lisa H sätetele. Koormuskoefitsiendi ja määramispõhimõtte saab määrata vastavalt lisa H.2 sätetele ning neid saab ka vastavalt konkreetsele olukorrale vastavalt kohandada.

4.2 Kui tekib kahtlus konstruktsiooni või komponendi kandevõime suhtes, võib teha prototüübi või täismahus mudeli koormustesti. Katse tegemine usaldatakse piisava varustusvõimsusega spetsiaalsele organisatsioonile. Enne katset koostatakse üksikasjalik katseplaan, mis hõlmab katse eesmärki, katsekehade valikut või valmistamist, laadimisseadmeid, mõõtepunktide paigutust ja katsevahendeid, laadimisetappe ja katsetulemuste hindamismeetodeid. Katseplaani võib koostada vastavalt lisale H ja selle peavad enne katset kokku leppima kõik asjaosalised.

4.3 Suurte oluliste ja uute teraskonstruktsioonide süsteemide puhul on dünaamiliste parameetrite (nt konstruktsiooni loomuliku vibratsiooniperioodi) määramiseks soovitatav läbi viia tegelikud konstruktsioonidünaamilised katsed. Konstruktsiooni dünaamiline katse peab vastama käesoleva standardi lisa E sätetele.

4.4 Teraskonstruktsioonielementide pinget saab tuvastada takistuse tensomõõturi või muude tõhusate meetoditega vastavalt tegelikele tingimustele.